William Davis, MD
Nisuvaba dieet. Loobu nisust, langeta kehakaalu ja leia oma tee
tervise juurde
SISUKORD
Sissejuhatus 7
ESIMENE OSA NISU: EBATERVISLIK
TÄISTERAVILI
1.
peatükk Mis kõht? 13
2. peatükk Need pole su
vanaema pannkoogid:
tänapäevase
nisu loomine 19
3. peatükk Nisu lahkamine 33
TEINE OSA NISU JA SELLE
HÄVITAV MÕJU TERVISELE
4.
peatükk Hei, mees, eksorfiine tahad osta?
Nisu
sõltuvusttekitavad omadused 43
5. peatükk Su nisukõht
paistab: nisu ja rasvumise seos 52
6. peatükk Tere, soolestik.
Siin mina, nisu. Nisu ja tsöliaakia 67
7. peatükk Diabeedirahvas:
nisu ja insuliiniresistentsus 84
8. peatükk Happelaadung: nisu
kui suur pH rikkuja 101
9. peatükk Kae, kortsud ja
küür: nisu ja vananemisprotsess 112
10. peatükk Minu osakesed on
suuremad kui sinu omad:
nisu
ja südamehaigus 125
11. peatükk Kõik on kinni su
peas: nisu ja aju 142
12. peatükk Küpsisenägu: nisu
hävitav mõju nahale 150
KOLMAS OSA JÄTA NISUGA HÜVASTI
13.
peatükk Hüvasti, nisu: alusta tervislikku,
maitsvat
nisuvaba elu 163
Epiloog 189
Lisa A Nisu otsimine valedest
kohtadest 192
Lisa B Nisukõhtu kahandavate
tervislike toitude retseptid 199
Tänusõnad 229
Viited 231
Sisujuht 251
SISSEJUHATUS
Vanemate või vanavanemate fotoalbumeid lehitsedes hämmastab sind ilmselt, kui saledad kõik on.
Naised kandsid tõenäoliselt kleite nr 36 ja meeste vööümbermõõt oli 81
sentimeetrit. Ülekaalulisust esines võib-olla ainult paari kilogrammi
võrra ning rasvumist väga harva. Ülekaalulised lapsed? Peaaegu mitte kunagi.
110-sentimeetrised taljed? Ei. 90-kilosed teismelised? Kindlasti mitte.
Miks olid viiekümnendate ja
kuuekümnendate koduperenaised ja üldse kõik tol ajal elanud inimesed niivõrd
palju kõhnemad kui tänapäeva inimesed, keda näeme rannas, kaubanduskeskuses või
kodus peeglis? Tolleaegsed naised kaalusid tavaliselt 50 kuni 55 kg, mehed 70
kuni 75 kg. Praegu oleme 20, 30 või koguni 90 kilogrammi raskemad.
Tolle ajastu naised ei teinud
peaaegu üldse trenni. (Seda peeti sobimatuks, umbes nagu kirikus siivutute
mõtete mõtlemist.) Kui tihti sa nägid ema jooksutosse jalga panemas ja viiekilomeetrisele sörgile
suundumas? Minu ema jaoks oli trenn tolmuimejaga põrandate puhastamine. Nüüd
pruugib vaid ilusa ilmaga õue minna ning sa näed kümneid naisi jooksmas,
jalgrattaga sõitmas, kiirkõndi tegemas – 40 või 50 aastat tagasi ei avanenud
sellist vaatepilti peaaegu kunagi. Ja ometi läheme iga aastaga üha paksemaks.
Mu abikaasa on triatleet
ja triatlonitreener, mistõttu jälgin igal aastal paari sellist
ekstreemspordiüritust. Triatleedid teevad
intensiivselt trenni mitu kuud või koguni
mitu aastat enne võistlust, mille käigus tuleb ujuda 1,6 kuni 4 kilomeetrit, sõita jalgrattaga 90 kuni 180 kilomeetrit ning
lõpetuseks joosta 20 kuni 40 kilomeetrit. Ainuüksi distantsi läbimine on suur
saavutus, kuna võistluse käigus põletatakse mitu tuhat kalorit ning see paneb
vastupidavuse tõsiselt proovile. Enamik triatleete
toitub üsna tervislikult.
Miks on kolmandik neist pühendunud
mees- ja naissportlastest siiski ülekaalulised?
Triatloni läbimine kümme, kakskümmend või kolmkümmend kilogrammi ülekaalulisena
on kahtlemata veelgi suurem saavutus. Siiski, kuidas nad ikkagi saavad olla ülekaalulised, arvestades, kui
kõvasti ja pikka aega nad trenni teevad?
Loogiliselt võttes peaksid
ülekaalulised triatleedid kehakaalu langetamiseks
rohkem trenni tegema või vähem sööma. Minu meelest on see naeruväärne. Väidan,
et enamiku ameeriklaste toitumisharjumuste ja tervise seisukohast pole suurim
probleem rasv, suhkur, interneti populaarsuse kasv ega agraarse eluviisi
kadumine. Probleem on nisu – või see, mida meile nisu pähe müüakse.
Kliimuffineid
või sibula-ciabatta’t süües ei
tarbi me tegelikult üldse nisu, vaid hoopis kahekümnenda sajandi teise poole
geeniuuringute tulemusena muundatud toodet. Tänapäeva nisu sarnaneb nisuga sama
palju nagu šimpans inimesega. Kuigi meie karvased primaatidest sugulased
jagavad inimesega 99 protsenti geenidest, on ilmselt lihtne aru saada, kui
oluline see üks protsent on, arvestades nende pikemaid käsi, üleni karvast keha
ja väiksemat tõenäosust võita “Kuldvillaku” saadet. Sellega võrreldes on
nüüdisaegne nisu oma kõigest nelikümmend aastat tagasi kasvatatud eellasest
veelgi erinevam.
Olen veendunud, et saledate
viiekümnendate-kuuekümnendate aastate inimeste ja kahekümne esimese sajandi
ülekaaluliste inimeste, sealhulgas triatleetide,
erinevuse põhjuseks on suurenenud teraviljatarbimine – täpsemalt öeldes
tänapäevase geneetiliselt muundatud nisu-nimelise saaduse tarbimine.
Mõistan, et nisu tembeldamine pahaks
toiduaineks on nagu Ronald Reagani nimetamine
kommunistiks. Armastatud põhitoiduse degradeerimine rahva tervist kahjustavaks
aineks võib tunduda absurdne või koguni ebapatriootlik. Ma tõestan teile, et
maailma populaarseim teravili on ühtlasi tervistkahjustavaim toiduaine
maailmas.
Nisu kummalised mõjud on muuhulgas
söögiisu tõus, aju mõjutavad eksorfiinid (keha sees
sünteesitavate endorfiinide vasted), äkiline veresuhkru taseme tõus, mille tõttu
täiskõhutunne vaheldub intensiivse näljatundega, glükeerimisprotsess, mis on haiguste ja vananemise põhjuseks, põletikud ja pH muutused, mis kulutavad kõhresid ja kahjustavad luid,
ning haiguslike immuunreaktsioonide teke. Nisu söömise tulemused võivad olla
erinevad haigused, näiteks tsöliaakia – soolestikku
kahjustav haigus, mis tekib kokkupuutel nisugluteeniga
–, neuroloogilised häired, diabeet, südame isheemiatõbi, artriit, häirivad
lööbed ja skisofreenia.
Kui nisu tekitab nii suuri
probleeme, peaks sellest loobumine tegema ootamatult palju head. Ja nii ongi.
Kardioloogina ravin tuhandeid patsiente, keda ohustavad südamehaigused, diabeet
ja rasvumise hävitav mõju, ning olen oma silmaga näinud esileulatuvat, üle
püksivöö rippuvat rasvakõhtu kadumas, kui patsient jätab menüüst välja nisu.
Tavaliselt langeb kehakaal kõigest paari kuuga 10, 15 või 20 kilogrammi. Lisaks
kiirele ja kergele kehakaalulangusele kaovad harilikult ka muud
terviseprobleemid, mis hämmastab mind endiselt, kuigi olen seda protsessi
jälginud tuhandeid kordi.
Olen näinud tervise märgatavat
paranemist. Kolmekümne kaheksa aastane naine, keda vaevas haavandiline koliit, ootas käärsoole eemaldamist, kuid loobus nisust ja
paranes – käärsool jäi alles. Kahekümne kuue aastane mees, kes liigesevalu
tõttu suutis vaevu kõndida, jättis nisu menüüst välja, paranes täielikult ning
sai jälle vabalt käia ja joosta.
Taolised tulemused võivad tunduda
erakordsed, kuid paljud teaduslikud tõendid näitavad, et nisu on nende
probleemide üks peapõhjusi ning et nisust loobumine võib sümptomeid leevendada
või need täielikult kaotada. Mugavuse, toidukülluse ja odava hinna tulemused on
nisukõht, hiidreied ja topeltlõug. Paljud järgnevates peatükkides esitatud
argumendid on tõestust leidnud teaduslikes uuringutes, mida kõik võivad lugeda.
Hämmastav on see, et paljusid asju, mida ma oma projekti käigus õppisin, käsitleti
kliinilistes uuringutes juba mitukümmend aastat tagasi, kuid need ei jõudnud mingil põhjusel
kunagi laiema avalikkuse ette. Mina mõtlesin lihtsalt loogiliselt ja jõudsin
järeldustele, mis võivad sind hämmastada.
SINA POLE SÜÜDI
Matt Damoni
kehastatud geenius, keda piinavad minevikus aset leidnud väärkohtlemise
deemonid, hakkab filmis “Hea Will Hunting”
nutma, kui psühholoog Sean Maguire (Robin Williams) kordab üha uuesti ja uuesti ja uuesti lauset “See
pole sinu süü”.
Samamoodi süüdistavad ennast paljud
inetu nisukõhuga inimesed: liiga palju kaloreid, liiga vähe trenni, liiga vähe
enesekontrolli. Kuid õigem oleks öelda, et soovitus süüa rohkem tervislikke
täisteratooteid on võtnud meilt võime kontrolli all hoida isusid ja impulsse,
mis tõstavad kehakaalu ja hävitavad tervist, hoolimata meie pingutustest ja
headest kavatsustest.
Minu arvates on levinud nõuanne süüa
tervislikke täisteratooteid sama, mis öelda alkohoolikule, et kui paar jooki ei
tee midagi, siis üheksa või kümme oleks veel parem. Taolise nõuande järgi
tegutsemise tagajärjed võivad tervise hävitada.
Sina pole süüdi.
Kui tassid kaasas esiletungivat ja ebamugavat punu, üritad end tulutult
pressida teksapükstesse, mis alles eelmisel aastal olid parajad, püüad arsti
veenda, et sööd tervislikku toitu, kuid oled siiski ülekaaluline, ning sind
ohustab diabeet, su vererõhk ja kolesteroolitase on kõrged või üritad
meeleheitlikult varjata mehe kohta ebatavaliselt suuri rindu, mõtle nisust
loobumisele.
Kõrvalda nisu ja probleem kaob.
Mida on sul kaotada peale rasvunud
kõhu, rinna või tagumiku?
ESIMENE OSA
NISU:
EBATERVISLIK
TÄISTERAVILI
1. PEATÜKK
MIS KÕHT?
Teaduslik arst tunnustab standardset leivapätsi, mis on valmistatud
parimatele teaduslikele tõenditele toetudes ... Sellist toodet võib julgelt
soovitada nii haigetele kui ka tervetele, mõistes hästi selle soodsat mõju
seedimisele ja kasvule.
Morris
Fishbein, MD,
toimetaja, Journal of the American Medical
Association, 1932
Möödunud sajanditel oli rasvunud
kõht jõukuse ja edu tunnus, see näitas, et inimene ei pea ise oma hobusetalli
puhastama ega põldu kündma. Sel sajandil ei pea keegi oma põldu ise kündma.
Tänapäeval on rasvumine demokraatlikum: kõigil võib olla suur kõht. Su isa nimetab seda õllekõhuks,
kuid miks on õllekõht emadel, lastel ning pooltel su sõpradest ja naabritest,
kes ei joo õlut?
Mina nimetan seda sündroomi
nisukõhuks, kuigi hästi sobiks ka soolapulgaaju,
kringlisool või küpsisenägu, kuna nisu mõjutab kõiki elundkondasid. Nisu mõju
taljejoonele on selle teravilja groteskse mõju avaldumise kõige silmatorkavam
väline vorm.
Nisukõht on rasv, mis on kogunenud
mitme aasta vältel insuliini taset tõstvate toitude söömise tulemusena.
Insuliin on rasva ladestumist soodustav hormoon. Mõnel inimesel koguneb rasv
tagumikule ja reitele, kuid enamikul siiski taljepiirkonda. Vistseraalne
rasvkude on ainulaadne: erinevalt muude kehapiirkondade rasvast tekitab see
põletikku, tõstab insuliini taset ja saadab ülejäänud
kehale ebanormaalseid ainevahetusega seotud signaale. Nisukõhuga mehel soodustab vistseraalne
rasv ühtlasi östrogeeni tootmist, mille tulemuseks on “meherinnad”.
Nisu tarbimise tagajärjed pole
pelgalt välised; nisu mõjutab peaaegu kõiki elundeid: soolestikku, maksa,
südant, kilpnääret ja aju. Nisu võib tegelikult mingil moel kahjustada kõiki siseelundeid.
LÕÕTSUTAMINE JA HIGISTAMINE
KESKLÄÄNES
Töötan kardioloogina Milwaukees.
Nagu paljudes teistes USA kesklääne osariikide
linnades, on Milwaukees hea elada pereelu. Teenused toimivad üsna hästi,
raamatukogud on esmaklassilised, mu lapsed käivad heas koolis ja rahvast on
piisavalt, mis võimaldab nautida suurlinna kultuuri, näiteks suurepärase
sümfooniaorkestri kontserti ja kunstimuuseumi. Siinsed inimesed on sõbralikud,
kuid ... nad on paksud.
Nad pole pisut paksukesed. Nad on
väga, väga paksud. Higistavad ja lõõtsutavad juba ühest madalast trepist üles
minnes. 110-kilogrammised 18-aastased
naised, linnamaasturid, mis on tugevasti juhi poole kaldus, eriti laiad
ratastoolid, haiglavarustus, millele ei mahu 160-kilogrammised või raskemad
patsiendid. (Nad ei mahu kompuutertomograafi ega muudesse masinatesse ning
isegi kui mahuksid, poleks midagi näha. Sama hästi võiks üritada kindlaks teha, kas häguses
tumedas merevees ujub lest või hai.)
Vanasti oli 110 kilogrammi või
rohkem kaaluv inimene haruldus; tänapäeval näeb USA-s
selliseid naisi ja mehi kaubanduskeskustes pidevalt ning see ei üllata enam
kedagi. Ülekaalulised või rasvunud on pensionärid, keskealised, teismelised ja
koguni lapsed. Valgekraed on paksud, lihttöölised on paksud. Istuva eluviisiga inimesed on paksud ja sporti tegevad inimesed on
paksud. Valged on paksud, mustad on paksud, latiinod on paksud, asiaadid on paksud.
Lihasööjad on paksud, taimetoitlased on paksud. Ameeriklased on rasvunud nagu
ei kunagi varem. Ükski rahvastikurühm pole kehakaalukriisist puutumata.
USA põllumajandusministeerium ja
rahvatervise teenistus väidavad, et ameeriklased on paksud, kuna joovad liiga
palju karastusjooke, söövad liiga palju kartulikrõpse, joovad liiga palju õlut
ega tee piisavalt trenni. Kõik see võib olla tõsi, kuid need pole ainsad
põhjused.
Paljud ülekaalulised inimesed on
tegelikult üsna terviseteadlikud. Küsi mõnelt 110-kilogrammiselt inimeselt,
miks ta on enda arvates nii kohutavalt palju kaalus juurde võtnud. Üllataval
kombel ei ütle paljud, et “joon limonaadi, söön pirukaid ja
vaatan terve päev telekat”. Enamik ütleb umbes nii: “Ma ei saa aru. Ma teen
viis päeva nädalas trenni. Söön vähem rasva ja rohkem tervislikke
täisteratooteid, kuid kehakaal muudkui tõuseb!”
KUIDAS ASJAD LÄKSID NII HULLUKS?
Üleriigiline trend vähendada rasva
ja kolesterooli tarbimist ning tarbida rohkem süsivesikutest saadavaid kaloreid
on tekitanud kummalise olukorra – me sööme rohkem nisutooteid ning need on meie
menüüs lausa peamisel kohal. Enamiku ameeriklaste iga eine ja vahepala sisaldab
nisujahust tehtud toite. Nisu võib sisaldada pearoog, kõrvalroog,
magustoit – tõenäoliselt on need kõik nisupõhised.
Nisust on saanud üleriigiline
tervise sümbol. Meil kästakse süüa rohkem tervislikke täisteratooteid ning
toiduainetööstus on innukalt sellega kaasa läinud, valmistades “südamele hästi
mõjuvaid” täisteravariante kõigist meie lemmiknisutoodetest.
Kurb tõde on see, et nisu suur
osakaal ameeriklaste menüüs on otseselt seotud inimeste vööümbermõõdu
suurenemisega. Nõuanne vähendada rasva ja kolesterooli tarbimist ning hankida
vajalikke kaloreid täisteratoodetest, millega tuli 1985. aastal lagedale USA
riiklik südame, kopsu ja vere instituut oma kolesterooliharidusprogrammi
raames, kattub täpselt ajaga, mil meeste ja naiste kehakaal hakkas järsult
tõusma. Kummaline on see, et just 1985. aastal hakkas USA haiguste ennetamise
ja tõrje keskus tegema kehakaaluga seotud statistikat, dokumenteerides
hoolikalt rasvumise ja diabeeti haigestumise suurenemise, mis algas just sel
aastal.
Teravilju on teisigi, miks norida
ainult nisu kallal? Asi on selles, et nisu on inimeste jaoks peamine
teraviljavalgu gluteeni allikas. Enamik inimesi ei
söö kuigi palju rukist, otra, speltat, tritikut, bulgurit, kamutit ega muid vähem levinud gluteeniallikaid.
Nisu tarbitakse sada korda rohkem kui teisi gluteeni
sisaldavaid teravilju. Samas on nisul ainulaadseid omadusi, mida teistel
teraviljadel pole – omadusi, mis on meie tervisele eriti kahjulikud, nagu
edasistes
Nisu (Triticum
aestivum) ja selle
geneetiliste sugulaste mõju tervisele on suur, see mõjutab kõike ja kõiki suust
varvasteni, ajust kõhunäärmeni, Apalatši mäestikus
elavast koduperenaisest Wall Streeti
börsimaaklerini.
See võib kõlada hullumeelselt, kuid
kuula mind ära. Julgen seda kõike väita puhta, nisuvaba südametunnistusega.
NISUUPUTUS
Nagu enamikul minu põlvkonna
inimestel, kes sündisid kahekümnenda sajandi keskpaigas ja
kasvasid üles saia ja kookide peal, on ka minul nisuga lähedased suhted. Olime õdedega tõelised
hommikusöögihelbegurmaanid. Segasime oma lemmikhelbed kokku ja jõime rõõmuga
ära kausi põhja jäänud magusa nisuseguse piima. Imeline Ameerika Töödeldud
Toitude Kogemus ei piirdunud loomulikult hommikusöögiga. Ema pani mulle
tavaliselt kooli lõunasöögiks kaasa maapähklivõi- või vorstisaiad ja
šokolaadikoogikesed. Mõnikord olid toidupakis ka mõned šokolaadi- või
vanilliküpsised. Õhtuti sõime poest ostetud valmistoite. Teleka ees nautisime
paneeritud kana, maisimuffineid ja õunapurukooki.
Esimesel ülikooliaastal õgisin
hommikusöögiks vahvleid ja pannkooke, lõunaks lintnuudleid parmesaniga
ning õhtuks taas makaronitooteid ja saia. Mooniseemnemuffin
või keeks magustoiduks? Jaa! Üheksateistkümnendaks eluaastaks oli mul juba korralik
kõht ees ning ma olin kogu aeg surmväsinud. Võideldes kurnatusega järgmised
kakskümmend aastat, jõin liitrite kaupa kohvi, et maha raputada väsimust, mis
ei kadunud, ükskõik kui kaua ma igal öösel magasin.
Probleemi tõsidust adusin alles
1999. aastal, vaadates fotot, mille mu abikaasa tegi, kui me puhkasime lastega
(kes tookord olid 10, 8 ja 4-aastane) Floridas Marco Islandil. Pildil magan
rannaliival, rasvane kõht kahele poole vajunud, topeltlõug paksudele ristis
käsivartele toetumas.
Sel hetkel taipasin: asi pole enam
kerges ülekaalus, vaid mu keskkohas on 15-kilogrammine rasvakiht. Mida mõtlevad
mu patsiendid, kui räägin, et nad peavad hakkama dieeti pidama? Ma polnud
sugugi parem neist kuuekümnendatel tegutsenud arstidest, kes patsientidele tervislikumast
eluviisist rääkides suitsu tegid.
Miks tekkisid mu vöökohta need
rasvamäed? Jooksin ju iga päev viis kuni kaheksa kilomeetrit, sõin mõistlikku
ja tasakaalustatud toitu, ei tarbinud liiga palju liha ega rasva, vältisin
rämpstoitu ja snäkke ning pidasin lugu tervislikest täisteratoodetest. Milles
oli asi?
Muidugi kahtlustasin teatud asju.
Panin tähele, et päevadel, mil sõin hommikul röstsaia, vahvleid või kukleid,
koperdasin mitu tundi uniselt ja teotahtetult ringi. Kui aga sõin kolmest
munast tehtud omletti juustuga, tundsin end hästi. Mõningate tavapäraste
analüüside tulemused olid need, mis mind tõsiselt mõtlema panid. Triglütseriidid: 4 mmol/l; HDL-
(“hea”) kolesterool: 0,7 mmol/l. Lisaks oli minust
saanud diabeetik – veresuhkur oli 8,9 mmol/l.
Käin iga päev jooksmas, aga olen ülekaaluline ja diabeetik? Miski mu
toitumisharjumustes pidi olema tõsiselt valesti. Kõigist muudatustest, mida ma
olin oma menüüs tervise nimel teinud, oli kõige olulisem tervislike
täisteratoodete koguse suurendamine. Kas teravili võis mind paksemaks teha?
Sellest hetkest algas rännak, mille
sihtpunkt pidi olema normaalkaal ja kõigi ülekaalulisusega seotud
terviseprobleemide kadumine, kuid selles, et teoksil oli midagi tõeliselt
põnevat, veendusin alles siis, kui märkasin lisaks enda kogemusele nisu veelgi
laialdasemaid mõjusid.
NISUVABA EKSPERIMENDI ÕPPETUNNID
Huvitav fakt: täisteranisujahust sai
(glükeemiline indeks 72) tõstab veresuhkru taset sama
palju või rohkem kui suhkur või sahharoos (glükeemiline
indeks 59). (Ulatus, mil määral mingi toiduaine tõstab veresuhkru taset,
võrreldes glükoosiga, näitab, milline on selle toiduaine glükeemiline
indeks.) Seega, kavandades strateegiat, mis aitaks mu ülekaalulistel,
diabeediohus patsientidel kõige tõhusamalt langetada veresuhkru taset, tundus
loogiline, et kõige kiiremini ja kergemini annab tulemusi veresuhkru taset enim
tõstvatest toiduainetest loobumine: teiste sõnadega, loobuma ei pidanud
suhkrust, vaid hoopis nisust. Jagasin inimestele lihtsaid, kuid üksikasjalikke
toitumisplaane, mis näitasid, kuidas asendada nisupõhiseid toiduaineid teiste,
väikese glükeemilise indeksiga tervislike toiduainete
vastu.
Patsiendid tulid kolme kuu pärast
tagasi ja me tegime uued vereanalüüsid. Nagu olingi arvanud, oli veresuhkru
(glükoosi) tase enamikul tõepoolest langenud
diabeedile omasest vahemikust (7 mmol/l või kõrgem)
normaalsele tasemele. Jah, diabeetikutest said terved inimesed. Just nii:
diabeet on paljudel juhtudel ravitav – mitte lihtsalt kontrolli all hoitav –,
kui menüüst eemaldada süsivesikud, eriti nisu. Paljud mu patsiendid olid
ühtlasi kaotanud kümme, viisteist või koguni
kakskümmend kilogrammi.
Kuid ootamatud tulemused olid
need, mis mind tõeliselt hämmastasid.
Patsiendid teatasid, et kõrvetised
olid kadunud ning ärritunud soole sündroomiga kaasnevad krambid ja kõhulahtisus
ei vaevanud neid enam. Neil oli rohkem energiat, nad suutsid paremini
keskenduda ning magasid sügavamalt. Lööbed, koguni aastaid püsinud
nahaprobleemid kadusid. Reumatoidartriidist
põhjustatud valu leevenes või kadus täiesti, mistõttu saime vähendada kangete
ravimite koguseid või neist koguni loobuda. Astma sümptomid paranesid või
kadusid täielikult ning paljud võisid inhalaatori ära visata. Sportlaste
võistlustulemused olid stabiilsemad.
Langenud kehakaal. Rohkem energiat.
Selgem mõtlemine. Tervem soolestik, liigesed ja kopsud. Üha uutel ja uutel
patsientidel. Need peaksid olema head põhjused nisust loobumiseks.
Mind veensid selles veelgi
kindlamalt paljud juhtumid, mil nisust ajutiselt loobunud inimesed lubasid
endale seda korraks taas: paar soolakringlit või tikuvõileib peol. Paljudel
läks paari minutiga kõht lahti, liigesed paistetasid üles ja hakkasid valutama
või tekkis õhupuudus. Nisust loobudes olukord paranes ning nisu juurde tagasi
pöördudes tulid ka probleemid tagasi.
Tänu lihtsale katsele veresuhkru
taset langetada paranesid paljud tervisehäired ja langes kehakaal, mis
hämmastab mind endiselt.
TÄIELIK NISUST LOOBUMINE
Paljude jaoks on mõte nisust loobumisest
vähemalt psühholoogiliselt sama valus kui hamba väljatõmbamine ilma
tuimastuseta. Mõnel võivad protsessiga tõepoolest
kaasneda ebamugavad kõrvalnähud, umbes nagu
suitsetamisest või alkoholist loobumisel, kuid paraneda sooviv patsient peab
seda tegema.
“Nisukõht” uurib hüpoteesi, et
paljud tervisehäired, kroonilisest väsimusest, artriidist ja seedehäiretest
rasvumiseni, tulenevad näiliselt süütust kliimuffinist
või kaneelisaiast, mida igal hommikul kohvi kõrvale süüakse.
Hea uudis: nisukõhtu – või
soolapulgaaju, kringlisoolt või küpsisenägu – saab ravida.
Sajandeid inimeste toidusedelis
olulist rolli mänginud nisust loobumine teeb sind saledamaks, targemaks,
kiiremaks ja õnnelikumaks. Kehakaal võib langeda rutem, kui sa eales oleksid
osanud ette kujutada. Peale selle kaotad silmatorkava, kahjuliku, diabeeti,
põletikke ja piinlikkust tekitava rasvakihi kõhult. Sa ei pea selleks nälgima
ega end eriliselt piirama ning lisaboonusena kaovad paljud muudki
terviseprobleemid.
Miks loobuda nisust, mitte näiteks
suhkrust või kõigist teraviljadest? Järgmises peatükis räägin, miks nisu on
ainulaadne teravili, kuna muutub ruttu veresuhkruks. Nisu geneetilist koostist
pole eriti uuritud ega mõisteta selle sõltuvust tekitavaid omadusi, mille tõttu
me hakkamegi liiga palju sööma. Nisu on lisaks ülekaalulisusega seotud
probleemidele seostatud kümnete tõsiste haigustega ning seda teravilja leidub
meie menüüs kõikjal. Rafineeritud suhkrust loobumine on ilmselt samuti hea
mõte, kuna selle toiteväärtus on väike või peaaegu olematu ning see mõjub
veresuhkru tasemele samuti halvasti, kuid nisu kõrvaldamine menüüst on lihtsaim
ja tõhusaim samm, mille saad astuda parema tervise ja saledama taljejoone
nimel.
SISUJUHT
A
acanthosis
nigricans 155-156, 248
aju 5, 8, 14, 44, 45, 47, 48, 58, 78, 84, 114, 123, 142, 143,
145-150, 155, 168, 170
akne 151-154, 158
alopecia areata 157, 248
amüloos 34, 35
amülopektiin
A 34-37, 39, 58, 65, 119
amülopektiin
B 34
amülopektiin
C 34
anafülaktiline šokk 39, 78
artriit 8, 69, 108, 109, 110, 114, 119, 190
astma 17, 39, 74, 170, 171, 192
ataksia 78, 143, 144,
192
ateroskleroos 114-117, 119, 124
ATH 46
atsidoos 103, 104
autism 46, 234
autistlikud
lapsed 46
autoimmuunhaigused
74, 76, 154
avokaado 179, 192, 202,
223
B
Behceti tõbi 155
D
dementsus 75, 78, 114, 116, 119, 142, 147
dermatomüosiit
155
E
eksorfiinid
8, 47, 48, 51, 85, 135, 142, 148, 170, 172
emmernisu 22, 24, 25, 26, 33, 38
endorfiinide
vasted 8
energiabatoonid 181, 196
erektsioonihäired 117
G
gangreen 156
gangrenoosne
püoderma 156
geneetiline kood 24
gliadiinid
38
gluteen 37, 38, 39,
46, 47, 61, 65, 67, 68, 72, 78, 82, 143, 148, 155, 192, 195
gluteenivaba
dieet 155, 192
gluteenivabad
toidud 36, 65, 173, 181
gluteniinid
38
gluteomorfiin
49
glükeemiline
indeks 153
glükeerimine
8, 85, 109, 118, 119, 123, 124, 127, 140
glükeerimise
lõppsaadused 114-118, 120, 121, 123, 173, 175
glükoos 36, 86, 115, 120
glükotoksilisus
91, 97
H
hemoglobiin 119, 122
herpetiformne
dermatiit 70, 75, 154, 155, 192
Hiina uuring 136-140
hommikusöögihelbed 20, 107, 172, 181, 182, 195, 196
hommikusöök 92, 178, 182-184, 204, 206, 210
hüpoglükeemia
58
I
ihtüoosiformne
dermatoos 155
insuliin 13, 36, 56, 57, 58, 62, 63, 65, 86, 91, 92, 93, 94, 97,
98, 102, 129, 132, 133, 152, 153, 154, 167, 172, 176
insuliiniresistentsus 5, 58, 84-89, 91, 93, 95
J
joogid 173, 178, 195
juust 54, 62, 64, 79, 112, 120, 134, 176, 180, 185, 195, 202,
204
juuste väljalangemine 159
K
kae 5, 88, 112, 114, 117, 123, 124
kaer 65, 104, 173, 177, 181, 211
kala 133, 151, 152, 174, 177, 178, 180, 226
kalorid 87, 106, 134, 164
kaltsiumivarud 103
karastusjoogid 53, 101, 133, 173
kartulid 173
kastmed 172, 196, 197, 219, 220
kasvaja nekroosi faktor 57, 91, 108, 117, 118, 157
kaunviljad 173, 175, 181
keha pH 101, 103
kiirtoit 196
kiudained 33, 37, 135, 166, 174
KMI 37, 53, 60, 61, 89, 108, 140
kohupiimakook 183, 185
kolesterool 16, 50, 126, 130, 134
komplekssüsivesikud 33, 34, 119
krabikotletid 205
krambid 17, 68, 142, 147, 154, 171
kreekerid 80, 90, 94,
186, 197
kuivatatud puuviljad 173
kõhunääre 57, 58, 91, 92, 153, 172
kõhurasv 56, 59, 91, 92
kõhurasva ladestumine 89, 133
kõrvitsamuffinid
225
köögiviljad 56, 134, 174, 176, 180, 182, 205, 213
küpsised 23, 80, 90, 152, 181, 197, 224
L
laktoositalumatus 67
LDL 50, 85, 88, 94, 95, 116, 125-135, 140, 141, 157, 159, 172,
175, 199, 246
leptiin 57, 59, 91,
108, 109
linaseemned 48, 177, 180, 186, 201, 205, 207, 208, 211, 215,
225, 227
luud 78, 101, 102, 103, 150
lööbed 8, 17, 70, 155
M
maapähklid 158, 175, 178, 180
magustoidud 173, 197
maitseained 177, 196, 197
maitsetaimed 177, 180
makarontooted 35
maks 58, 76, 127, 128, 131, 132
maksahaigus 76
marineeritud köögiviljad 176, 182
mehe suurenenud rinnad 13, 59
Mitte-Hodgkini lümfoom 80
munad 64, 118, 134, 175, 179, 180, 190, 192, 201, 203, 212, 215,
219, 224, 225, 227
müsli 183, 184, 199,
211
N
nahavaskuliit
155
nahk 114, 150, 151, 155, 157
naloksoon 47, 48, 51
naltreksoon
49, 171
Natufi kultuur 21,
22, 26, 85, 229
neeruhaigus 101, 116, 124, 179
neuroloogilised häired 77
nisu sisaldavad tooted 194
nisusõltuvus 92, 170, 177
nisuvaba dieedi toitumissoovitused 180
nisuvaba eksperiment 17
nisuvaba pitsa 182
O
osteoartriit
108
osteoporoos 86, 103, 104, 105, 109, 114
P
paastumine 169
paksendajad 195
peensoole 67, 68, 72, 73, 76, 80
perifeerne neuropaatia 78, 145, 146
piimatooted 56, 153, 176, 180
polüpeptiidid
47, 49, 142
porgandikook 182, 214
prolaktiin
59
psoriaas 155
puuviljamahlad 173
põletik 97, 108, 109, 110, 127
pähklid 54, 58, 64, 78, 106, 118, 134, 174, 175, 179, 180, 185,
192, 197, 205, 211, 214, 219, 224, 225, 227
R
radikaalne nisueemaldus 166, 168
rasv 8, 13, 19, 52, 56-59, 85, 91, 97, 99, 130, 132, 153, 175,
176, 220
rasvumine 13
reflukshaigus
81-82
resistiin 57
retinopaatia
117
reumatoidartriit
74, 76, 108, 110
riis 173
rinnavähk 59
S
sahharoos 17, 34
salatikastmed 197, 223
seemned 26, 176, 177, 180, 209
silmade tervis 117
skisofreenia 8, 45-47
skisofreeniadiagnoos 45
snäkid 173, 197
sojatooted 181
spargel 176, 183, 218
spinat 105, 202, 204, 210, 219
supid 197
suuhaavandid 155-156
sõlmjas erüteem 155
söögiisu 8, 36, 49, 50, 51, 62, 63, 84, 85, 142, 163, 167, 168,
172, 175, 185
südame isheemiatõbi 8, 108, 114, 159
süsivesikud 17, 33, 36, 37, 58, 91, 92, 93, 95, 98, 118, 120,
127, 129, 130-133, 175, 177
Š
šokolaad 35, 152, 185, 221
T
taimetoitlased 14, 178
teraviljad 86, 104-106, 164, 173, 177, 181
toiduvärvid 56, 195
triglütseriidid
16, 85, 127, 128, 130, 132
tsöliaakia
5, 8, 38, 39, 60, 66-82, 99, 109, 110, 144, 147, 148, 154, 157, 177, 178, 187,
188, 190, 192, 229
tsütokiinid
110, 118
tõeline nisu 25
täisteraviljad 53, 111
täiteained 195
V
valk 117
vananemine 112, 113, 117, 119,
150
veresuhkur 16, 49
vistseraalne
rasv 13, 56, 57, 59, 85, 91, 97, 99, 132
vitiliigo 155
vähk 80, 108, 114, 117, 155
väikeajuataksia
143-148
väljas söömine 187
väävelhape 102, 104
vürtsid 177
Õ
õhtused söömahood 50
õlu 19, 45, 178, 192
Ä
ärritunud soole sündroom
81, 82, 145
Ö
östrogeen 59, 104
www.suurpuu.ee