KÜLLUS

Deepak Chopra, MD

Küllus

Sisemine teekond rikkuseni

Tõlkinud Kaire Puumets-Sõber

Kirjastus Suur Puu

SISUKORD

Sissejuhatus. Küllus ja sisemine teekond 7

ESIMENE OSA

RAHAJOOGA 13

Dharma ja raha 16

Raha ja töö 33

Loova intelligentsuse voog 45

Lihtne teadlikkus 54

TEINE OSA

KÜLLUSE OTSINGUL 62

KOLMAS OSA

LOOVA INTELLIGENTSUSE ANNID 80

Tšakrasüsteem

7. tšakra. Õndsuse allikas 89

6. tšakra. Ülim intelligentsus 98

5. tšakra. Maagilised sõnad 121

4. tšakra. Siirad emotsioonid 137

3. tšakra. Jõuline tegevus 158

2. tšakra. Soovide tee 176

1. tšakra. Täielikult maandatud 197

Epiloog. Meie ühine vaimne tulevik 215

Tänusõnad 219

Register 221

SISSEJUHATUS

KÜLLUS JA SISEMINE TEEKOND

Sellest, kuidas raha teenida, on kirjutatud palju raamatuid, kuid see raamat on minu arvates kordumatu, sest avab tee sisemisele küllusele. Ma soovin lugejale näidata, et küllus on teadvuse seisund. Teadvus on lõputu ja seetõttu on tal lõputult pakkuda. See on iidne tõde, mis asub India joogasüsteemi keskmes. Hoopis enam kui joogaharjutused, mida õpetatakse joogatunnis (neist selles raamatus ei räägita), on need joogatõed, mis puudutavad igat liiki teostumust elus, sealhulgas materiaalset rahulolu ehk rikkust. Jooga on suurepärane sõna ja selle tähendus kätkeb veelgi võrratumat nägemust. Sanskriti keeles tähendab sõna jooga liitumist või ühinemist. Sellest on tuletatud ingliskeelne sõna yoke (ee ike), aga kui ike toob meelde keskaegse vankri, mida veab ikkes härg, siis jooga valgustab täiesti uut reaalsust. Asjad, mida me tavaliselt hoiame lahus, on selles reaalsuses ühtsed.

Kaks peamist asja, mida lahus hoiame, on need kaks maailma, milles elame. Üks maailm on seal, füüsiline asjade ja teiste inimeste maailm. Teine maailm on siin, kus meel on pidevalt aktiivne, tekitades mõtteid ja aistinguid. Jooga eesmärk on tuua need kaks maailma kokku. Kui sa suudad seda, siis oled õnnelik ja edukas.

Jooga kerkis esile iidsest veedakultuurist, mis oli India elu kujundanud sajandeid ja kus raha polnud tabu, vähemalt mitte vaimsetel põhjustel. Elu esmaseks saavutuseks oli kuulutatud artha, mis sanskriti keeles tähendab rikkust. Jooga põhimõtteid järgides saad elada elu, mida oled loodud elama – jätkusuutlikku, külluslikku ja rõõmsat. Ja raha tuleb mööda seda teed sinu juurde, et sellist elu toetada.

See annab sulle aimu, miks jooga vaatenurk on nii suurepärane. Sügavamal tasandil on jooga seotud valgustumisega, kuid selles raamatus seatud eesmärgi saavutamiseks piisab õnnest ja edust; see on väärt eesmärk, mida on jooga abil võimalik saavutada palju lihtsamalt, kiiremini ja valutumalt, kui ilmselt aimatagi oskad.

Karmis tegelikkuses, eriti praegustel segastel aegadel, suhtub enamik inimesi lubadusse „Raha tuleb“ skeptiliselt. Raha on inimeste peamine murekoht, näitavad küsitlused. Raha ei teki kaugeltki iseenesest, vaid eeldab rasket tööd ja võitlust. Sul peab olema raha ellujäämiseks, aga veelgi enam vajad seda arenguks. Arvamusuuringute järgi peab isegi kõige jõukamates lääneriikides vaid umbes kolmandik vastanutest ennast edukaks.

Rahamuredest vabanemise võti ei ole rohkem pingutamine ega igapäevane võitlus, mis kestab ühe kauge päevani tulevikus, mil saad pensionile jääda ja end turvaliselt tunda. Seda päeva, mida on seostatud kuuekümne viienda eluaastaga, lükatakse aina kaugemale ja kaugemale tulevikku. Paljud inimesed, isegi need, kellel on väga head rahalised väljavaated, arvavad end töötavat senikaua, kuni on jõudnud kuhugi seitsmekümnendate eluaastate keskpaika. Samas pole mingit garantiid, et pensionile jäämine toob turvatunde, ammugi heaolu. Vanadus on hasartmäng igal rindel, aga eelkõige tervise ja raha vallas. Kui sul on olemas mõlemad, siis oled saavutanud midagi tõeliselt haruldast, eduka homse ajal, mil enamik inimesi ei ela hästi ka täna.

„Raha tuleb“ eeldab hoopis teistsugust lähenemist kõigele rahaga seonduvale. Vaja on teadvuse nihet, suurimat muutust, mida on võimalik ette kujutada, sest kokku saavad kaks maailma – siin ja seal. Kui see juhtub, hakkab elu kulgema mööda üht varjatud rada. Sa ei jätka välist töö, raha, perekonna, suhete, kohustuste ja nõudmiste teed. Samas ei juhi sind ka sisemised tõekspidamised, vanad tingimused, mured, kapriisid, segadused, konfliktid ega muud vastuolulised psüühilised elemendid. Kumbki maailm on vaid pool reaalsust. Kui hoiad kaks poolt lahus, ei saa sa olla terviklik. Sind juhivad kas välised asjaolud või sisemised konfliktid.

Jooga kogu eesmärk, kui see ühendab kaht maailma, sisemist ja välist, on nende harmoneerimine. See saab juhtuda ainult teadvuses. Sa saad muuta ainult seda, millest oled teadlik. Saades teadlikumaks, võid leida varjatud tee, mis viib kokku selle, kes sa tegelikult oled, ja elu, mida oled loodud elama. Raha tuleb, sest seda, mida sa tõeliselt vajad ja soovid, ei jäeta jumaliku ettehoolde, hea rahakarma, elu kapriiside või tujuka õnne hooleks. Lühidalt, teadvuse seisund toob õnne ja edu koos rahaga, mida nende saavutamiseks vaja on.

Ma tean, et joogat on harva rahaga seostatud. Läänes on inimestele tuttav ainult üks jooga haru – hatha jooga. See on kehaline tegevus, mis seostub joogatrenniga ja on praegu enneolematu populaarsuse laineharjal (olen ka ise seda varjamatu entusiasmiga harrastanud). Nendel lehekülgedel ei tegele me hatha joogaga, aga kui sa seda harrastad või oled selle vastu huvi tundnud, siis tead, et asendid, mida hatha jooga õpetab, ühendavad meele ja keha. See ühtib jooga üldise nägemusega tuua kokku kaks asja, mida me tavaliselt hoiame lahus.

Vastab tõele, et raha eest ei saa õnne osta. Aga vaesusega saab osta viletsust. Minu arvates on vaesuse ja vaimsuse vahele võrdusmärgi panemine tohutu viga. Vähenõudlik elu, maistest vajadustest lahtiütlemine ja peaaegu kogu ärkvelolekuaja pühendamine vaimsetele tegevustele on voorus, ent tegelikult ei valiks ei idas ega läänes kuigi paljud sellist elu. Vaesus ei tee sind vaimult rikkaks, olgu see vagadusest valitud vabatahtlik kasinus või sunnitud viletsus, mille eest pole võimalik põgeneda.

Tegelik elueesmärk on kõigil üks: saada osa vaimu küllusest ja ammutada sellest kõike, mida vaja. Kas vajadus on sama mis soov? Kas jooga täidab kõik sinu soovid ja külvab sind rikkusega üle? Need on valed küsimused. Jooga toob sisemise rõõmu, mis on ainuke tõeline edu mõõt. Kui lubame endal fantaseerida ja soovime raha asemel rahuldust, kompenseerib rõõm puudujäägi.

See raamat on koostatud nii, et esimene osa käsitleb raha ja rikkust. Teine osa vaatleb külluse kõiki tahkusid. Joogast ammutame teadvusse seda, mis on meile kõige väärtuslikum: armastus, kaastunne, ilu, tõde, loovus ja isiklik kasv. Mida enam oled teadvel, seda paremini sellele küllusele ligi pääsed. Kolmandas osas jõuame jooga sügavaima tasandini, kus lõputute võimaluste väljast tärkab õndsusteadvus. Selle osa keskmes on tšakrasüsteem: seitse tasandit, kus teadvus saab peenhäälestuda ja täielikult ärgata.

Kui jooga suudab siin ja praegu rõõmu pakkuda, siis see, mida vajad, ja see, mida soovid, harmoneeruvad, sest kogu sinu olemasolu on harmooniline. Omades sellist terviknägemust ja teades, et kõik on saavutatav, alustame.

 

Esimene osa

Rahajooga

Jooga tagab meile parima viisi raha saamiseks ja kasutamiseks, sellele tegeliku väärtuse andmiseks ja selle abil edu ja õnne saavutamiseks. Ma tean, kui üllatav see väide on. India vaimsust seostatakse lahtiütlemise ja maailmast irdumisega. Meile on omane ettekujutus valge habemega erakust, kes mediteerib kõrgel Himaalaja koopas. Tegelikult ei ole jooga religioosses mõttes vaimne õpetus. Jooga on teadus, mis käsitleb teadvust.

Kui sa tead, kuidas teadvus tegelikult toimib, siis avastad, et midagi on juhtumas: sina muutud koos sellega. Mitte millegi muu tundmaõppimine ei avalda sama võimast mõju. Sa võid olla entusiastlik, isegi rõõmus, õppides midagi muud – ajalugu, geograafiat, füüsikat jne –, kuid sa ei muutu sisemiselt: sa ei koge sellist isiklikku transformatsiooni, mille kutsub esile jooga.

Sellel on rahaga vahetu seos, ükskõik kui kummaline see esmapilgul ka ei tundu. Hinge tasandil valitseb suuremeelsus. See avaldub järgmiselt:

• lõputu küllus

• lõputud võimalused

• piiramatu loovus

• halastus, heldus ja armastav headus

• kestev armastus

• piiritu andmine

Need on sünnipärased annid ja inimese teadvus on loodud neid väljendama. Kui väljendad neid oma elus, oled sõna otseses mõttes tõeliselt rikas. Rikkuse mõõtmine ainuüksi rahaga näitab vaimset tühjust. (Ma ei tea reggae-muusikast midagi, aga suurepärane reggae-muusik Bob Marley rääkis nagu joogi, kui ütles: „Mõned inimesed on nii vaesed, et neil pole muud peale raha.“)

Et saavutada kestev rikkus, mis muudab elu tähendusrikkaks, väärtuslikuks ja jätkusuutlikuks, raja oma igapäevaelu vaimu küllusele. Kõik muu, mida soovid, järgneb iseenesest.

Kui oled loonud teadvuse ja raha vahelise ühenduse, oled astunud õigele teele. Raha ei tähenda Fort Knoxi kulda ega kõiki mööda taskuid ja rahakotte ringlevaid rahatähti. Raha on teadvuse tööriist. Seetõttu määrab teadvuse tasand selle, kuidas raha näed, saad ja kasutad. Teadvus on alati liikvel ja nii ka raha. Teadvus motiveerib otsima elus enamat, raha järgneb talle ja muudab selle teekonna kergemaks – kui teda on piisavalt.

Kui muudad oma suhtumist ega sea enam sihiks raha, vaid elult rohkem saamist, on sul teadvuse tugi. Joogas pakub sellist tuge dharma, mis sanskriti keeles tähendab alal hoidmist või toetust. Kui järgid oma dharmat, nagu tavaliselt öeldakse, järgneb küllus. Kui sa oled oma dharmast kaugenenud, on sinu kogemus kesine. Ilma teadvuse toeta pole midagi väärtuslikku võimalik saavutada.

Raha aluseks on võimas idee, mis hakkas plahvatuslikult levima, kui oli kord tekkinud (vanim rahaühik, millele arheoloogid on jälile jõudnud, on umbes viie tuhande aasta tagune Mesopotaamia seekel), ning püsib ka tänapäeval endiselt elujõulisena. Inimmõistuse leiutisena täidab raha nelja erinevat ülesannet, mis on inimühiskonnale vajalikud. Raha on meile preemia, väärtus, vajadus ja vahetusvahend. Tee paus ja mõtle, miks vajad raha sina, ja sa näed, et kõik neli on sinu elus olemas.

Preemia: raha, mis pannakse lapse sünnipäevakaardi vahele, töötajale makstav palk ja restoranis kelnerile jäetav jootraha on preemiad.

Väärtus: sünnipäevakaardi vahele pandud raha on puhas kingitus, mida pole pidanud välja teenima, aga see annab lapsele, kes raha saab, edasi sõnumi, et ta on väärtuslik. Teenitud palk näitab töö väärtust, mis on paljudele inimestele enesehinnangu mõõdupuu.

Vajadus: me elame keset teenindusmajandust, mis on loodud palju enamaks kui inimeste aineliste vajaduste rahuldamiseks. Kui vajad arsti, kõrgharidust, uusi rehve või tuhandet muud asja, on raha see, mis selle sulle annab, isegi näiliselt üleliigsed asjad nagu hooajal trendikad tossud või suurema lameekraanteleri.

Vahetusvahend: raha ületab lõhe kahe asja vahel, mille väärtus ei kattu. Kui sul on müüa maastikuratas ja minul on vastu pakkuda ainult kümmekond muna, tuleb need vahetada rahaks, et kaupa teha.

Kõik need ideed ja paljud muud raha ümber keerlevad mõtted on teadvuse sünnitised. Seda on lihtne selgitada. Jooga lisab veel ühe puuduva lüli, mis osutub esmatähtsaks: mida lähemale jõutakse teadvuse allikale, seda rohkem on teadvusel jõudu. Teisendades selle jõu ihaldatud asjadeks ja rahaks, millega nende eest maksta, muudetakse teadvus rikkuseks.

Raha ei saa sellest heade ja halbade valikute sasipuntrast välja sortida. Kuna raha on seotud kõigega, mida vajame, väärtustame, tunnustame ja vahetame, siis on see tegelikult teadvuse maksevahend. Sa leiad ja jagad rõõmu, saad tunda armastust, sõprust, perekonna- ja tööelu, võimalusi, edu ja tagasilööke ning raha on sellega alati kuidagi seotud.

Jooga vaates on teadvus loov. See annab meelele mõtted, tunded, inspiratsiooni, läbimurded, kaemused, ahhaa-hetked ja kõik muu, mida väärtustame, sealhulgas armastuse, kaastunde, rõõmu ja intelligentsuse. Mida lähemal ollakse teadvuse sisemisele vaiksele allikale, seda enam saadakse neist hüvedest osa. Judokristlikus traditsioonis on neid hüvesid seostatud armulise jumala ettehooldusega. Jooga seevastu keskendub inimesele endale, mitte välisele jumalikule jõule.

Keskendudes iseendale, pole me mitte üksnes kõrgemad primaadid, vaid ka lõputu puhta teadvuse väljendused. Me oleme olemas selleks, et tunda rõõmu mis tahes loovast võimalusest, mille poole soovime püüelda. Joogas ei ole väärtushinnanguid. See on teadvust käsitlev teadus, mitte moraalikoodeks. Kõik soovid on võrdsed kohe teadvusse ilmudes. See, mis meile hea on, jääb siiski meie otsustada.